Ülevaade Eesti Proovikoja ajaloost

 

Täna AS-i Metrosert ühe divisjonina tegutseva Eesti Proovikoja kui tunnustatud väärismetallide katselabori ja väärismetalltoodete nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ajalugu on pikk ja huvipakkuv.

 

Eesti aladel hakati hõbeesemete kindlat koostist nõudma juba 1393. aastast ja linnavapiga märgistamist alates 1537. aastast. 1700. aastal andis Peeter I välja ukaasi, millega kehtestati kullale ja hõbedale neli puhtuseastet.

 

 

Foto: Eesti linnade esimesed linnamärgid

 

Esimesed proovikojad loodi Eestis aastatel 1843-1845 ning need tegutsesid kuni 1873. aastani. Perioodil 1874-1919 ei olnud Eestis väärismetallide proovile vastavuse riikliku järelevalve teostajat, mistõttu väärismetalltooteid tembeldati siis Peterburi, Pihkva ja hiljem Riia proovikodades.

 

01.07.1919 alustas Kaubandus- ja tööstusministeeriumi alluvuses tööd kontroll-labor Alfred Buxhoevdeni juhtimisel, mille lõplikuks nimeks kinnistus 1920. aastal Proovikoda.

 

 

Foto: Rühm Proovikoja töötajaid 1920. aastatest. Vasakult esimene Proovikoja esimene juhataja Alfred Buxhoevden

 

 

Foto: Alfred Buxhoevden, Eesti riikliku tehnilise kontrolli organiseerija ja Proovikoja esimene juhataja aastatel 1917-1937

 

1920. aasta jaanuaris võttis valitsus vastu prooviseaduse muudatused, millega viidi senikehtinud Venemaa prooviseadus vastavusse uue olukorraga ning kehtestati ka ajutine Eesti Wabariigi proovi-kontrollmärgis “Liilia”.

 

 

Foto: Enamlevinud proovimärgised Eestis perioodil 1920-1924

 

27.05.1924 võttis Riigikogu vastu Eesti oma Prooviseaduse ja sellele järgnenud Kaubandus-tööstusministri määrusega kinnitati kontrollmärgis “Lõvi” mis on WIPO kaitse all alates 06.11.1925. Nimetatud seadusega kehtestatud reeglite järgi kontrolliti ja märgistati tooteid kuni 1944. aastani. Kulla ja hõbeda proovi määramiseks kasutati sajandeid tuntud meetodeid: kriipsuproov proovikivil, hõbeda tiitrimine ja kulla kupelleerimine. Mitmed nimetatud meetoditest on kasutusel tänaseni.

 

Seoses muutunud riigikorraga toimus 1940-ndatel üleminek Venemaa seadusandlusele ka väärismetallide kontrollimise ja märgistamisega seotud valdkondades. Oktoobris 1940  moodustati Tallinna Proovivalve Inspektuur, mis allus ENSV Rahanduse Rahvakomissariaadile ning 1941. aastal alustati tegevustega üleminekuks NSVL märgistussüsteemile. 31.12.1940 kehtestatud üleliidulise määruse ja hilisemate analoogiliste õigusaktide alusel allus Proovivalve Inspektsiooni kontrollile kuni 1991. aastani tööstusettevõtete, teadus- ja meditsiiniasutuste ning laboratooriumide poolt väärismetallide kasutamise ja nende jäätmete kogumise arvestus.

 

Foto: Eestis perioodil 14.07.1959-01.04.1993 kasutusel olnud kontrollmärgis

 

Taasiseseisvunud Eestis nimetati Proovivalve Inspektuur ümber Eesti Proovikojaks ja see allus Eesti Vabariigi rahandusministeeriumile. 01.04.1993 jõustus „Väärismetallide Proovi seadus“ ja taaskehtestati kontrollmärgis „Lõvi“. Eesti kontrollmärgistus on tunnustatud Euroopa Liidu (EL)  liikmesriikides ning Suurbritannias, mis lihtsustab kauplejate jaoks oma toodanguga pääsu EL turule (eriti riikides, kus kontrollmärgistamine on kohustuslik).

 

 

Foto: Kontrollmärgis „Lõvi“

 

Olulisemate teetähistena võib edasisest perioodist Eesti Proovikoja ajaloos välja tuua mitmeid sündmusi. Näiteks võeti Eesti Proovikoda 1992. aastal  vastu Euroopa Proovikodade Assotsiatsiooni vaatlejaliikmeks; 1994. aastal oli Eesti Proovikoda üks Eesti Kullaliidu (praegune Eesti Kulla- ja Kellaliit) asutajatest; 1997. aastal liituti proovi määramise rahvusvaheliste võrdluskatsete võrguga; 2001. aastal akrediteeriti Eesti Proovikoda kui standardi ISO 17025 nõuetele vastav katselabor väärismetallide analüüsi valdkonnas; 2006. aastast alates ollakse IAAO (International Association of Assay Offices) liige ning 2008. aastal liitus OÜ Eesti Proovikoda AS-iga Metrosert.

 

Eesti Proovikoja areng AS-i Metrosert koosseisus perioodil 2008 -2018


2008. aastal toimunud liitumine AS-iga Metrosert tähistas Proovikoja naasmist Eesti Kaalude ja Mõõtude Koja (AS Metrosert eelkäija) ajaloolisesse koosseisu.

 

Eesti Proovikoja peamiseks eesmärgiks on olla klientide jaoks esimene valik väärismetallide analüüside, väärismetalltoodete ekspertiiside ning gemmoloogia alal. Lisaks sellele, et Eesti Proovikoda täidab riigi poolt pandud kohustusi, milleks on riikliku nimemärgiste registri pidamine ning väärismetalltoodete standardproovi kontrollimine, osutatakse klientidele suures valikus väärismetalltoodete ja  vääriskividega seotud teenuseid.

 

Alates 2004. aastast on Eesti Proovikoda ainuõiguslik proovitõendaja Eestis ning ainuke katselabor Eestis, mis on  akrediteeritud  väärismetallide analüüside valdkonnas standardi ISO 17025 järgi (alates 2008. aastast). Igal aastal osaletakse kolmel korral kulla- ja hõbedasulamite rahvusvahelistes võrdluskatsetes ning ühel korral testitakse plaatina- või pallaadiumisulameid. Siiani on Eesti Proovikoja katselabori võrdlustulemused olnud alati positiivsed.

 

2018. aastal töötab AS-i Metrosert divisjonis Eesti Proovikoda kolm töötajat.

 

Viimase kümnendi suurimad investeeringud katselabori seadmetesse on olnud järgmised:

2010 – röntgenfluorestsents spektrimeeter

2013 – muhvelahi ja termokapp

2014 – aatom-absorbtsiooni spektrimeeter

2016 – infrapuna spektrimeeter

2017 – lasergraveerimise seade

 

Selleks, et olla usaldusväärne ja rahvusvaheliselt tunnustatud väärismetalltoodete proovitõendaja on viimastel aastatel arendatud lasergraveerimise valdkonda. Viimase suurema investeeringuna Eesti Proovikotta soetatud lasergraveerimise seade võimaldab metallile teha fiiberlaseriga sügavamad ja täpsemad graveeringud. Tänu seadme kasutuselevõtule on tänased Eesti kontrollmärgiste kujutiste laservariandid detailsemad ning lasermärgistamise kvaliteet rahvusvahelisel tasemel. 

 

 

Foto: Eesti Proovikoja lasergraveerimise seade


Tänase Eesti Proovikoja oluliseks osaks on ka gemmoloogialabor. Eesti Proovikoja juhina töötav Jelena Muhhamedjanova on üks vähestest Eestis töötavatest gemmoloogidest ehk vääriskivide ekspertidest. Ta läbis aastatel 2008-2009 Suurbritannia Gemmoloogia Assotsiatsiooni poolt korraldatud gemmoloogi väljaõppe ning on Suurbritannia Gemmoloogia Assotsiatsiooni liige. 2016. aastal soetatud infrapuna spektrimeeter on oluliselt laiendanud gemmoloogialabori võimekust, kuna see võimaldab määrata teemantide ning kvartsirühma kivide päritolu (looduslik või sünteetiline) ning selgitada välja vääriskivide parandamise meetodid. Eelnevast tulenevalt pakub Eesti Proovikoda alates 2016. aastast klientidele juveeltoodete hindamise teenust. 

 

 

Foto: Eesti Proovikoja infrapuna spektrimeeter

 

Aastaid on tegeletud klientide ja tarbijate teavitamisega väärismetallide ja vääriskividega seotud teemadel, muuhulgas ka koostöös Tarbijakaitseametiga ning osaletakse ka ettepanekute tegemisega  valdkonna seadusloomes. Metroserdi kodulehe Eesti Proovikoja rubriigis on avaldatud väga põhjalik info seoses osutatavate teenuste ning valdkonnaga üldiselt, samuti on Proovikojas kohapeal klientidele suunatud mitmekülgse teabega infostend ning kättesaadavad erialased infomaterjalid ja ajakirjandus. Teadlikkuse tõstmise eesmärgil pakutakse klientidele koolitusi ja konsultatsioone nii väärismetallide kui ehtekivide teemadel. Sõltumatu eksperthinnangu saamiseks väärismetalltoodete või vääriskivide osas on kõik kliendid oodatud pöörduma Eesti Proovikoja poole.

 

Käesoleva teksti koostamisel on kasutatud Tõnu Tõniste materjale. Tõnu Tõniste töötas Eesti Proovikoja juhina perioodil 1993-2008.

 

Teksti autorid: Jelena Muhhamedjanova, AS Metrosert divisjoni Eesti Proovikoda juht ja Piret Paas, AS Metrosert kliendisuhete ja personalijuht

 

09.11.2018